Minu Viin. 1700 kilomeetrit ja 17 aastat Viilukas Triinu

Kohvikud keset tanavat. Viini snitsel sidruniga. Roosad kastanioied, pargid ja „tupsupuu“. Hofburgi majesteetlik arhitektuur ja Stephansdomi katedraali gootika. Tollad vanalinna tanavatel, hobustel kakakotid saba all. Puitistmetega punavalged trammid. Kaesuudlused ja ballid. Akadeemilised tiitlid. Kristlik kultuuriruum ja vana hea saksa keel.Kui erinev Tallinnast 1700 kilomeetri kaugusel Austrias olla saab?Minu soprus Viiniga – suurlinnaga, mis on parajalt vaike, et olla Eesti moodi, ja piisavalt suur, et olla taiesti teistmoodi – on kestnud 17 aastat. Mul on kakskeelne poeg, opetan ulikoolis eesti keelt ja mu kirglik hobi on muusika. Olen Viini filharmoonikute lummuses, kuigi ise klassikat ei mangi.Viin on justkui peene kaega skulptor, mis paljude kohtumiste ja kultuuriseikade kaudu mulle moned omadused lisanud ja moned ara votnud, voolinud mind oma nao jargi, puudutanud veidi siit, veidi sealt. Vahel arritanud, vahel paitanud, aga kokkuvottes teinud minust rohkem eestlase, kui ma eales olnud olen. Это и многое другое вы найдете в книге Minu Viin. 1700 kilomeetrit ja 17 aastat (Viilukas Triinu)