Meie Aja Kangelane, mu armulised harrad, on toepoolest portree, kuid mitte uhest inimesest: see portree on koostatud kogu meie sugupolve pahedest, nii nagu nad on. Teie utlete mulle, et inimene ei voi olla nii halb, aga mina utlen teile, et kui te olete uskunud igasugu traagiliste ja romantiliste kurjategijate olemasolu, miks te siis ei usu Petsorini toelikkust? Kui te olete imetlenud hoopis hirmsamaid ja inetumaid valjamoeldisi, miks siis see iseloom ei leia isegi valjamoeldisena teie silmis armu? Kas selleparast, et temas on rohkem tode, kui teie seda sooviksite? Raamatu peategelane Petsorin on noor ja nagus ohvitser, kellel oleks elus justkui koik olemas. Ometi tunneb kuuniline ja kirglik mees pidevalt igavust ja seletamatut igatsust millegi kaugelasuva, suure, ulla ja kattesaamatu jarele. Seda puuab ta leevendada rohkete naisvallutustega, aga moistab peagi, et ei ole voimeline kellessegi jaagitult armuma. Otsides teravaid elamusi, ta riskib oma eluga duellidel ja Vene ruletis, aga saab aru, et ka see ei tekita temas mingeid emotsioone voi elujanu. Seiklushimuline hing ei luba tal uheski kohas paikseks jaada ega uheski suhtes toelist armastust leida. Nii hukutab ta igavusest enda umber suutuid inimesi, ise ometi rahu leidmata. See on raamat uhe noore mehe eneseotsingutest, keda keegi ei moista. Kuid kas Lermontovi aja kangelane erinebki palju meie aja inimesest? Maailmakirjanduse kuldvarasse kuuluv „Meie aja kangelane“ on Eesti koolides soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Это и многое другое вы найдете в книге Meie aja kangelane (Лермонтов Михаил Юрьевич)