"Aga mis te seal Vietnamis tegite?” kusitakse uudistavalt. Tundub arusaamatu, kuidas saab lihtsalt koti pakkida ja Vietnamisse soita, pealegi veel vaikelapsega. Mitte too parast, mitte turismireisile, vaid moneks ajaks elama. Vietnam on suureparane koht lihtsalt niisama olemiseks. Kui ma moni aeg tagasi, seljakott seljas, esimest korda Vietnamisse sattusin, ahhetasin kodustele: siin on soe, sook on jumalik ja koik on nii odav! Ererohelised riisipollud, turkiissiniste lahesoppide jarsud lubjakivist kaljunukid, hallikassinised maeahelikud, kultuuride ristumine, veider kommunistlik reziim – romantiline, eksootiline, ponev! Kas sellesse riiki on vaikese lapse ja seljakotiga turvaline ja vastutustundlik randama minna? Ootamatult avastan, et seekord pakub Vietnam tosiseid katsumusi, mis panevad proovile mu senised toekspidamised ja nii monigi kord koigutavad mu maailmaparandamise usku. Это и многое другое вы найдете в книге Minu Vietnam. Maailmakodanik, seljakott ja beebi (Kallas Kristina)