Tuletunnistaja Kepler Lars

Kogu maailmas kasutab politsei keerukate juhtumite lahendamisel meediumide ja spiritistide abi. Seda tehakse aastas korduvalt, kuigi ei ole uhtegi toendit selle kohta, et meedium oleks lahendusele ka kaasa aidanud.Flora Hansen kutsub end spiritistlikuks meediumiks ja on aastaid elatist teeninud sellega, et teeskleb surnutega raakimist. Uhel augustiohtul loeb ta ajalehest, et destruktiivse kaitumisega tutarlaste kinnises hoolekandeasutuses on toime pandud kohutav morv. Flora Hansen otsustab helistada politseile ja vaidab, et on uhenduses tapetu hingega.Toendid viitavad vaieldamatult sellele, et morvar on uks hoolealustest, heatahtlik ja vaikne tudruk, kes pogenes asutusest morvaool. Kui Joona Linna asub tema minevikku uurima, selgub, et tudruk ei ole mitte alati olnud nii heatahtlik.Joona uurib kuriteopaika kauem kui ukski teine komissar. Ometi ei ole ta rahul, ta motleb, et peab nagema veel midagi, enne kui paaseb sellest kohutavast ruumist. Ta peab leidma mingi detaili, mis aitaks teda edasi, mis aitaks niidi noela taha panna.Ta silmitseb voodis lebavat tutarlast. Tolle paljalt nahalt hoovab veel norka soojuskuma. Tudruku kaed on surutud nao ette, nagu mangiks ta peitust. Joona kummardub tema kohale ja avastab, et midagi on tudruku vasaku nimetissorme kuune all. See naib kui sugavpunane liivatera, rubiinikild. Joona pilgutab silmi, et nagemist teravdada. Verd tais pritsitud toas on raske keskenduda vaikesele punasele terakesele, aga ta ei anna alla, kummardab lahemale, tunneb tudruku magusat lohna ja taipab akki, mida ta kuune all naeb.Kurjategija jalitamine votab uha vagivaldsemaid ja ootamatumaid poordeid. Iga vastus viiks justkui uute moistatusteni, sirge tee lopeb laburindiga. Kuigi uurimine on jooksnud ummikusse, ignoreerib politsei Flora Hanseni telefonikonet. Esialgu nouab naine oma jutu eest raha, kuid seejarel palub vaid uha meeleheitlikumalt, et teda ara kuulataks. Это и многое другое вы найдете в книге Tuletunnistaja (Kepler Lars)